MIS ON PEAMISED KÄIBEMAKSUNÕUDED JUHUL, KUI ETTEVÕTE ON REGISTREERITUD KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASEKS?
Alltoodu põhineb eeldusel, et olete Eestis asutanud osaühingu ja osutate oma klientidele teenuseid. Teenuste osutamisel teistele Eesti ettevõtetele ja/või eraisikutele kohaldub tavaliselt 24% käibemaksumäär. Ent kui osutate teenuseid klientidele teistes Euroopa Liidu liikmesriikides või kolmandates riikides, kohaldub tavaliselt 0% käibemaksumäär.
Kui esitate arve teistes Euroopa Liidu liikmesriikides või kolmandates riikides asuvale ärikliendile (niinimetatud ettevõtetevaheline või B2B tehing), tuleb lisada kliendi KMKR number ja märge pöördmaksustamise kohta, mis tähendab, et teie kohaldate 0% käibemaksumäära ning klient kohaldab ja deklareerib käibemaksu ise selles liikmesriigis, mis KMKR numbri väljastas.
Kui kliendid on lõppkliendid (niinimetatud ettevõtetevaheline või B2B tehing) teistes Euroopa Liidu riikides või kolmandates riikides, on olukord natuke keerulisem. Kui teenuseid osutatakse lõpptarbijale väljaspool Eestit, kohaldub sellisele tarnele Eesti käibemaks, välja arvatud juhul, kui kohaldub teenuse olemusest tulenev erisus. Viimasel juhul võib tekkida kohustus registreerida ettevõte käibemaksukohustuslaseks riigis, kus asuvad lõpptarbijad, ning täita kohalikke käibemaksueeskirju. Arvestage ka sellega, et sõltuvalt osutatava teenuse laadist kehtivad eeskirjad, mille alusel otsustatakse, millal konkreetset teenust käibemaksustada.
Kui teie ettevõte osutab täielikult maksustatavaid teenuseid, võite tasutud käibemaksu maha arvata kõigilt teie maksustatavate vahendite valmistamise alase äritegevusega seotud kaupade ja teenuste ostmise kuludelt (mõningate eranditega). Kui olete kuu lõpus tasunud rohkem sisendkäibemaksu kui maksustatavatele varudele lisandus, kantakse see tasu pärast maksuasutuse kinnitust teie ettemaksukontole ning sellest summast võite tasuda teisi makse, seotud kohustusi või taotleda maksutagastust.
Registreeritud käibemaksukohustuslasena on teie ettevõttel kohustus arvestada ja tasuda käibemaksu maksustatavatelt varudelt, kaupadelt ja/või teenustelt, mis osteti pöördmaksustamise raames teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest. Harvadel juhtudel kohaldub pöördmaksustamine ka teiselt Eesti maksumaksjalt ostetud kaubale (nt vanametall).
Käibemaksu maksustamisperiood on üks kuu ning käibemaksu tuleb deklareerida ja maksuasutusele tasuda järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibemaksudeklaratsiooni saab esitada e-MTA keskkonnas. KMD käibedeklaratsioon ja KMD INF avaldus, millel esitatakse kõik ühes kuus 1000 eurot ületavad riigisisesed müügiarved, tuleb deklareerida KMD INF vormil. Teenuste osutamine teiste Euroopa Liidu liikmesriikide käibemaksukohustuslastele tuleb deklareerida igakuisel VD deklaratsioonil, mille tähtaeg on samuti järgneva kuu 20. kuupäev.
Eesti Maksu- ja Tolliameti kodulehelt saate rohkem infot ning eriti aitab see leht mõista olukordi, mil välisriigis võivad tekkida kohustused ja te ei pruugi saada Eestis end käibemaksukohustuslaseks registreerida.
Kui olete otsustanud, kas peaksite end Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerima, võite järgida siinseid Eesti Maksu- ja Tolliameti juhiseid.
Ettevõtte piiratud käibemaksukohustus.
Jaa, Euroopa Liidu käibemaksu juures on veel üks keeruline koht. Isegi kui teie ettevõtte käive ei ole ületanud 40 000 eurot, võib teil tekkida käibemaksukohustus juhul, kui:
- ettevõte ostab teiselt käibemaksukohustuslaselt kaupu, mille maksustatav väärtus ületab 10 000 eurot (arvestatakse alates kalendriaasta algusest)
- ettevõte saab teatud teenuseid välisriigi isikult, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslaseks registreeritud. Teenuste nimekiri on üsna pikk ning hõlmab selliseid teenuseid nagu näiteks reklaamindus, mitmesugused nõustamisteenused ja osad finantsteenused. Soovitame teil täispikk nimekiri siin üle vaadata ja kõiki neid eeskirju järgida, et maksustamisega probleeme ei tekiks.
Nii on ülaltoodud raamistikule vastaval ettevõttel kohustus registreerida end garantiiga piiratud käibemaksukohustuslaseks. See ei ole tavamõistes käibemaksukohustuslik ettevõte – ettevõte peab tasuma käibemaksu ainult ühendusesiseste kaupade ostult ja välisriigi isikult teenuseid saades. Arvestage, et ettevõte peab kolme päeva jooksul pärast kohustuse tekkimist esitama Eesti Maksu- ja Tolliametile spetsiaalse avalduse.
EESTIS REGISTREERIMISE ERAND
Registreerimiskohustus
Välisriigi isik, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, peab registreeruma käibemaksukohustuslasena, kui ta toodab Eestis maksustatavaid varusid, millele pöördmaksustamismehhanism ei kohaldu. Sellistele isikutele käibemaksuvaba lävendit ei ole. Ent põhivara võõrandamisele, kaugmüügile ja e-kaubandusele kohalduvad teistsugused eeskirjad. Kui välisriigi isik teeb Eestis ainult nullmääraga tarneid (välja arvatud kaupade või teenuste tarne ühendusesiseselt), nt kaupade tarne läbi Eesti vabatsooni või tollilao, ei pea ta Eestis käibemaksukohustuslaseks registreeruma.
Vabatahtlik registreerimine
Eesti käibemaksuseaduses sätestatakse ettevõtete jaoks ka võimalus registreerida end käibemaksukohustuslaseks vabatahtlikult ilma registreerimiskohustuseta. Registreerimiseks peab vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreeruv äriüksus esitama tõendid äritegevusest Eestis või oma kavatsusest Eestis äritegevust alustada.
Registreerimise erandid
Käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust ei ole juhul, kui isiku kõik maksustatavad varud on nullmääraga varud, välja arvatud kaupade ja teatud teenuste ühendusesisene tarne, millele kohaldub pöördmaksustamine.
Registreerimisprotsess
Olenemata registreerimiskohustuse olemasolust võib registreerimisavalduse esitada Eesti Maksu- ja Tolliametile e-posti teel või paberkandjal.
E-posti, posti või e-MTA keskkonna kaudu esitatud avaldusi ei loeta kehtivaks. Ent volitatud isik võib tegutseda maksumaksja nimel, eeldusel, et ta suudab volitust tõestada, mis võib olla digitaalselt allkirjastatud dokument või notariaalselt tõendatud ja apostillitud dokument.
Käibemaksuesindajad
Ettevõtted, millel ei ole Eestis püsivat tegutsemiskohta ja mis tegutsevad väljaspool Euroopa Liitu riikides, millel ei ole Euroopa Liiduga maksupettuse vastu võitlemise lepet, peavad nimetama maksuesindaja. Erand sellele reeglile kehtib juhul, kui Euroopa Liidu väline ettevõte otsustab kasutada One Stop Shop (OSS) skeemi, välja arvatud ühtse impordikeskuse korral, mille puhul tuleb nimetada Euroopa Liidus tegutsev esindaja.
