Millised on peamised käibemaksuga seotud tagajärjed, kui teie ettevõte on käibemaksukohustuslasena registreeritud?
Järgnev põhineb eeldusel, et olete asutanud Eestis OÜ ja osutate teenuseid oma klientidele. Teenuste osutamine teistele Eesti äriühingutele ja/või füüsilistele isikutele on üldjuhul maksustatav tavalise 24% käibemaksumääraga. Kui osutate teenuseid klientidele teises ELi liikmesriigis või kolmandates riikides, kohaldatakse tavaliselt 0% käibemaksumäära.
Kui te esitate arveid äriklientidele (nn ettevõtetevahelised tehingud ehk B2B-tehingud) teistes ELi liikmesriikides või kolmandates riikides, peate lisama kliendi käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri ja viite „pöördmaksustamise korrale”, mis tähendab, et te kohaldate 0% käibemaksumäära ja klient kohaldab ja deklareerib käibemaksu iseenda hinnangu alusel liikmesriigis, kes on väljastanud käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri.
Olukord muutub veidi keerulisemaks, kui teie kliendid on lõpptarbijad (nn ettevõtjalt tarbijale ehk B2C tehingud) teistes ELi liikmesriikides või kolmandates riikides. Kui teenuseid osutatakse väljaspool Eestit asuvatele lõpptarbijatele, kohaldatakse selliste teenuste suhtes Eesti käibemaksu, välja arvatud juhul, kui teenuse laadi tõttu kehtib erand. Viimasel juhul võib olla kohustus registreerida oma ettevõte käibemaksukohustuslasena riigis, kus lõpptarbijad asuvad, ja järgida kohalikke käibemaksueeskirju. Samuti tuleb märkida, et sõltuvalt osutatava teenuse liigist on olemas eeskirjad, mis määravad, kus konkreetne teenus peaks olema käibemaksuga maksustatav.
Kui teie ettevõte osutab täielikult maksustatavaid teenuseid, võite kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu maha arvata kõikidest kuludest, mis on seotud teie äritegevusega maksustatavate tarnete tegemisel (mõningate eranditega üldreeglist). Kui kuu lõpus olete maksnud rohkem sisendkäibemaksu, kui olete maksustatavatele tarnetele lisanud, kantakse need vahendid pärast maksuhalduri ametlikku heakskiitu üle teie ettemaksukontole ja te saate neid kasutada muude maksude, seotud kohustuste katteks või tagasimaksetaotluse esitamiseks.
Registreeritud käibemaksukohustuslasena on teie ettevõte kohustatud arvutama ja maksma käibemaksu oma maksustatavatelt tarnetelt, kaupadelt ja/või teenustelt, mis on ostetud teistes ELi liikmesriikides ja kolmandates riikides pöördmaksustamise korra alusel. Mõnel harval juhul kehtib pöördmaksustamine ka teise Eesti maksumaksja käest ostetud kaupadele (nt vanametall).
Käibemaksu maksustamisperiood on üks kuu ja te peate käibemaksu deklareerima ja maksma maksuametile järgmise kuu 20. kuupäevaks. Käibemaksudeklaratsiooni saate esitada e-Maksuameti/e-Tolliameti keskkonnas. KMD käibemaksudeklaratsioonid ja KMD INF taotlus, milles on loetletud kõik müügiarved kodumaistele vastaspooltele, mis ületavad ühe kuu jooksul 1000 eurot, tuleb deklareerida KMD INF-is. Teiste ELi liikmesriikide käibemaksukohustuslaste teenuste osutamine tuleb deklareerida igakuise VD deklaratsiooniga, mis tuleb esitada samuti järgmise kuu 20. kuupäevaks.
Lisateabe saamiseks ja eelkõige selleks, et mõista juhtumeid, kus võivad tekkida kohustused välisriigis ja te ei pruugi olla võimeline registreerima end käibemaksukohustuslasena Eestis, külastage Eesti Maksu- ja Tolliameti veebisaiti.
Kui olete otsustanud, kas registreerida end käibemaksukohustuslasena Eestis, võite järgida Eesti Maksu- ja Tolliameti juhiseid siin.
Juhtumid, mil ettevõte peab saama piiratud vastutusega käibemaksukohustuslaseks.
Jah, ELis on käibemaksuga seotud veel üks keeruline küsimus. Isegi kui teie ettevõte ei ole ületanud 40 000 euro piirmäära, võite saada piiratud käibemaksukohustuslaseks, kui:
- ettevõte ostab teiselt käibemaksukohustuslaselt kaupu, mille maksustatav väärtus ületab 10 000 eurot (arvutatud kalendriaasta algusest)
- ettevõte saab teatavaid teenuseid välismaalaselt, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis. Teenuste loetelu on üsna pikk ja hõlmab selliseid teenuseid nagu reklaam, erinevad konsultatsiooniteenused ja mõned finantsteenused. Soovitame teil tutvuda täieliku loeteluga siin ja järgida kõiki neid eeskirju, et vältida maksuprobleeme.
Seega, kui ettevõte vastab eespool nimetatud tingimustele, on ta kohustatud registreerima end piiratud käibemaksukohustuslasena. See ei ole ettevõte, mis on kohustatud maksma käibemaksu tavapärases mõttes – ettevõte peab maksma käibemaksu ainult ühenduses kaupade ostmisel ja välisriigi isikult teenuste saamisel. Pange tähele, et ettevõte peab esitama Eesti Maksu- ja Tolliametile eritaotluse kolme päeva jooksul alates maksukohustuse tekkimisest.
Käibemaksuregistreerimine Eestis: kohustuslikud eeskirjad, erandid ja taotlemine
Käibemaksuregistreerimise eeskirjad Eestis võivad olla keerulised – eriti mitteresidentidele, välismaistele ettevõtetele ja nullmääraga või ühendusesiseseid tarneid tegevatele ettevõtetele. Käesolevas juhendis selgitatakse täpselt, millal registreerimine on kohustuslik, millal vabatahtlik, millal võite olla vabastatud ja kuidas registreerimisprotsess praktikas toimib.
Kohustuslik käibemaksuregistreerimine mitteresidentidele Eestis
Välismaised ettevõtted ja mitteresidendid peavad Eestis käibemaksuregistreerima, kui nad teevad siin maksustatavaid tarneid, isegi kui neil ei ole riigis alalist tegevuskohta.
Olulised reeglid, mida tuleb teada:
- Mitteresidentidele ei ole registreerimise künnist – erinevalt Eesti residentidest äriühingutest (kellel on 40 000 euro suurune künnis) peavad mitteresidendid registreerima end niipea, kui nad teevad Eestis maksustatavaid tarneid.
- Registreerimine on vajalik ainult juhul, kui tarnimine jääb väljapoole pöördmaksustamise mehhanismi, kui pöördmaksustamine kehtib, arvestab käibemaksu Eesti klient.
- Põhivara, kaugmüügi ja e-kaubanduse tehingute suhtes kehtivad erireeglid käibemaksu osas.
- Kui teete Eestis ainult nullmääraga tarnimisi, ei pruugi käibemaksuregistreerimine olla vajalik.
Kui te ei ole kindel, kas teie äritegevus Eestis tekitab käibemaksuregistreerimise kohustuse, soovitame tungivalt professionaalset nõu küsida.
Vabatahtlik käibemaksuregistreerimine Eestis
Eesti käibemaksuseadus lubab ettevõtetel registreerida end käibemaksukohustuslasena vabatahtlikult enne kohustusliku künnise saavutamist või registreerimise kohustuse tekkimist.
Vabatahtlikuks registreerimiseks peab teie ettevõttel olema tegelik või kavandatav majandustegevus Eestis. Vabatahtliku registreerimise peamised eelised on järgmised:
- Sisendkäibemaksu tagastamine – äriostude, näiteks seadmete, teenuste ja tarvikute eest makstud käibemaksu tagastamine
- Sujuvam B2B-koostöö – paljud käibemaksukohustuslasteks registreeritud partnerid ja ELi kliendid eeldavad, et arvetel on kehtiv käibemaksunumber
- Tugevam turu usaldusväärsus – käibemaksuregistreerimine näitab, et teie ettevõte on aktiivne, nõuetele vastav ja tegutseb suuremahuliselt
Startup-ettevõtetele ja e-residentidele, kellel on suured esialgsed kulud, võib vabatahtlik registreerimine pakkuda olulisi rahavoogude eeliseid alates esimesest päevast.
Käibemaksuregistreerimise vabastus Eestis: nullmääraga tarvikud
Kõik ettevõtted ei pea käibemaksukohustuslasena registreeruma isegi siis, kui nad teevad maksustatavaid tarneid. Peamine vabastus kehtib, kui kõik teie maksustatavad tarned on nullmääraga.
Sellel vabastusel on aga olulised piirangud:
- See ei kehti teatavate ühendusesiseste kaupade ja teenuste tarnete puhul
- Sellistel juhtudel võib selle asemel kohaldada pöördmaksustamise mehhanismi
- Kui Eestis toimub muid maksustatavaid tehinguid (lisaks nullmääraga tarnetele), on registreerimine kohustuslik
Kui teie ettevõte tegeleb peamiselt nullmääraga tarnetega, kuid laiendab oma tegevust muudele tehingutele, tasub oma käibemaksuseisundit proaktiivselt üle vaadata.
Kuidas taotleda käibemaksunumbrit Eestis: samm-sammult
Käibemaksuregistreerimise taotlused Eestis esitatakse Eesti Maksu- ja Tolliametile (e-MTA). Protsess toimub järgmiselt:
1. Esitage taotlus elektrooniliselt e-Tolli portaali (e-MTA online) kaudu. See on standardne ja kiireim meetod
2. Valmistage ette tõendavad dokumendid. e-MTA võib nõuda täiendavaid tõendeid teie äritegevuse kohta, näiteks lepinguid, arveid või äriplaani
3. Oodake otsust. e-MTA vaatab teie taotluse läbi ja teeb otsuse käibemaksunumbri andmise kohta.
Lihtsate taotluste menetlemine võtab tavaliselt aega 5–10 tööpäeva, kuid keerukamate juhtumite või puudulike taotluste puhul võib see võtta kauem aega.
Käibemaksuesindajad Eestis: millal on need vajalikud väljaspool ELi asuvatele ettevõtetele?
Väljaspool ELi asuvatel ettevõtetel, kellel ei ole Eestis alalist tegevuskohta, võib olla vaja määrata käibemaksuesindaja.
See kehtib eelkõige ettevõtete kohta, mis asuvad riikides, millel puudub ELiga käibemaksupettuste ennetamise leping. Käibemaksuesindaja:
- Võtab endale juriidilise vastutuse ettevõtte käibemaksukohustuste täitmise eest Eestis
- Hoolitseb ettevõtte nimel käibemaksudeklaratsioonide esitamise, maksete tegemise ja e-MTA-ga suhtlemise eest
Oluline erand: käibemaksuesindaja nõue ei kehti OSS-süsteemi (One Stop Shop) alusel registreeritud ettevõtete suhtes, välja arvatud IOSS (Import One Stop Shop), kus võivad kehtida teistsugused eeskirjad.
Kui olete ELi-välise ettevõtte esindaja, kes müüb Eestis või laiemalt ELis, on käibemaksuesindaja vajaduse mõistmine oluline nõuetele vastavuse tagamise samm.
Käibemaksuesindajad
Väljaspool ELi asuvad ettevõtted, kellel ei ole Eestis alalist tegevuskohta, peavad võib-olla määrama käibemaksuesindaja. See on nõutav ettevõtetelt, kes asuvad riikides, millel ei ole ELiga käibemaksupettuste ennetamise lepinguid. Esindaja tegeleb ettevõtte käibemaksukohustustega Eestis. See ei kehti OSS-süsteemi puhul (välja arvatud IOSS).
