Eestis, nagu kõikjal mujalgi, on ettevõtete majandusaasta aruannete esitamise nõuded keskse tähtsusega, et tagada läbipaistvus ja vastutustundlikkus huvipoolte silmis. Igal aastal tuleb hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu koostada majandusaasta aruanne, mis sisaldab ettevõtte eelmise majandusaasta näitajate üksikasjalikku ülevaadet, ning esitada see äriregistrile. Lisaks sellele tuleb esitada ka muud aruanded ja deklaratsioonid sõltuvalt ettevõtte tegutsemisvormist, ülesehitusest ja tegevusalast.
Esitage oma aastaaruanne koos Company For Business OÜ-ga
MAJANDUSAASTA ARUANDE KORRALDUSE PÕHINÕUDED
Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eesti raamatupidamisega ettevõtetele ning see peab vastama seaduses sätestatud vormistusnõuetele. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja ettevõtte tegevusaruandest.
Tasub märkida, et Eestis kehtib majandusaasta aruande nõue kõigile registreeritud ettevõtetele olenemata sellest, kas nad on väikesed idufirmad või suurkontsernid. See tagab kõigile turuosalistele võrdsed võimalused ja suurendab kindlustunnet riigi ettevõtluskliima suhtes.
Majandusaasta aruande peamised osad on tegevuse kirjeldus, bilanss ja kasumiaruanne. Neis on toodud teave ettevõtte rahalise olukorra, strateegiliste suundade ja varasema tegevuse kohta. Lisaks on olulised elemendid ka rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, mis täiendavad põhiaruannet, andes finantstehingute ja ettevõtte struktuurimuutuste kohta üksikasjalikumat teavet.
Majandusaasta aruande koostamisprotsess nõuab ettevõtte juhatuse aktiivset osalust. Oluline on, et juhatus mõistaks mitte ainult oma vastutust teabe täpsuse ja korrektsuse eest, vaid ka finantsnõuete täitmise tähtsust. Mõningatel juhtudel võidakse aruande usaldusväärsuse ja õigsuse tagamiseks selle auditit.
Aruande esitamine ei hõlma ainult dokumentide koostamist, vaid ka selle registreerimist vastavates asutustes, näiteks Eesti äriregistris. Nii saab teavet edastada laiemale avalikkusele ja huvipooltele.
Selle protsessi peamine eesmärk on lisaks seaduse täitmisele ka luua usaldust Eesti ettevõtluskeskkonna vastu. Aruandluskohustust täitvad ettevõtted demonstreerivad oma valmisolekut tegutseda läbipaistvalt ja vastutustundlikult, mis soodustab lõppkokkuvõttes nende edu ja jätkusuutlikku arengut turul.
Meie ettevõte pakub majandusaasta aruande koostamisel ja esitamisel professionaalset abi. Meil on pikaajaline koostöökogemus eri liiki ettevõtetega ja teadmised Eesti finantsaruandlusseadustiku kõigi aspektide kohta.
Meie ekspertidest koosnev meeskond on valmis osutama aruande esitusprotsessi igas etapis igakülgset abi, alates dokumentide kogumisest ning lõpetades vastavuskontrolli ja ametiasutustele esitamisega. Tagame oma töö kõrge kvaliteedi ja täpsuse, mis aitab teie ettevõttel täita seadusi ning demonstreerida huvipooltele oma läbipaistvust. Meie abi kaasates võite olla kindel, et teie majandusaasta aruanne valmib kõrge standardi kohaselt ja õigeaegselt.
| Majandusaasta aruande tasu | alates 250 EUR |
MAJANDUSAASTA LÕPU ARUANNE
Ettevõtte majandusaasta pikkus on 12 kuud. Enamasti on majandusaastaks kalendriaasta (1. jaanuarist 31. detsembrini), ent ettevõtte põhikirja või muu selle tegevust reguleeriva dokumendiga võidakse kehtestada vastavalt raamatupidamiskohustuslase töötsüklile ka teistsugune majandusaasta. Erijuhtudel võib majandusaasta olla pikem või lühem kui 12 kuud, ent mitte rohkem kui 18 kuud.
MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMISE ETAPID
- Raamatupidamise aastaaruande koostamine
- Ettevõtte tegevusaruande koostamine
- Majandusaasta aruande kooskõlastamine
Majandusaasta aruande esitamisel on järgnevad etapid:
- Ettepaneku koostamine majandusaasta kasumi jaotamiseks või kahjumi katmiseks
- Majandusaasta aruande esitamine kooskõlastamiseks
- Iga-aastased finantsaruanded peavad sisaldama asjakohast ja tõest teavet raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, finantsnäitajate ja rahavoo kohta. Majandusaasta aruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoo aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning selle lisadest.
Mikroettevõte
Raamatupidamise seaduse kohaselt võivad mikro- ja väikeettevõtted koostada lühendatud majandusaasta aruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest – bilansist ja kasumiaruandest – ning kuni kolmest lisast. Mikroettevõte võib (oma soovil) koostada lühendatud või täispika majandusaasta aruande. Nii ei ole lühendatud majandusaasta aruande koostamise võimalust kasutav mikroettevõte kohustatud koostama juhatuse aruannet.
Väikeettevõte
Väikeettevõtte lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse Eesti finantsaruandluse standardi alusel ja koosneb kahest põhiaruandest: üksikasjalikust bilansist ja kasumiaruandest ning kuni 9 lisast. Väikeettevõte peab esitama ka juhatuse aruande.
Keskmise suurusega ja suurettevõte
Majandusaasta aruanne koostatakse kas Eesti finantsaruandluse standardi või rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) alusel: juhatuse aruanne, 4 põhiaruannet ja keskmiselt 15 lisa. Keskmise suurusega ja suurettevõtted ning mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad esitama täispika majandusaasta aruande.
Finantsaruanded koostatakse eesti keeles ja eurodes (Eesti ametlik valuuta) ning näidatakse ära kasutatud arvude täpsusaste.
MAJANDUSAASTA ARUANDE OSAD
1. Bilanss ja kasumiaruanne.
Bilanss kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (varad, kohustused ja omakapital) majandusaasta lõpus. Kasumiaruanne on kulude ja tulude aruanne ning kajastab aruandlusperioodi majandustulemusi.
2. Rahavoogude aruanne
Selles aruandes kajastatakse aruandlusperioodi rahavoogusid (rahalisi tulusid ja makseid). Aruandlusperioodi tulud ja kulud jaotatakse vastavalt eesmärgile finantseerimise, investeerimise ja äritegevuse alla.
3. Omakapitali muutuste aruanne
Selles aruandes kajastatakse ettevõtte omakapitali muutusi aruandlusperioodil. Raamatupidamisaruanded sisaldavad sissemakseid omakapitali ja väljamakseid omanikele, kasumisse või kahjumisse, raamatupidamiseeskirjade muutuste mõju, reservkapitali suurenemist ja vähenemist ning muid omakapitali kandeid mõjutavaid tehinguid.
4. Lisad
Majandusaasta aruannete lisade arv sõltub ettevõtte spetsiifikast, aga kohustuslik on lisada:
- Finantsaruandluse standard, mille alusel majandusaasta aruanne on koostatud.
- Majandusaasta aruande koostamiseks kasutatud raamatupidamispõhimõtted.
- Põhiaruannete oluliste kannete selgitus ja nende muutused aruandlusperioodil.
- Muud olulised asjaolud seoses ettevõtte finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogudega.
JUHATUSE ÜLEVAADE
Juhatuse aruanne annab ülevaate ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel oli oluline osa finantsseisundi ja äritegevuse hindamisel, majandusaasta olulisematest sündmustest ning eeldatavatest arengutest järgmisel majandusaastal.
Juhul, kui ettevõtte kapital ei vasta majandusaasta lõppedes äriseadustiku nõuetele (st on negatiivne), tuleb juhatuse aruandes kirjeldada tegevusi, millega tagatakse ettevõtte edaspidine stabiilsus, kui selliseid samme ei ole juba astutud.
Auditikohustusega raamatupidamiskohustuslaste puhul peab juhatuse aruanne sisaldama majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta peamisi finantsnäitajaid ning nende arvutamiseks kasutatud valemeid.
EESTI ETTEVÕTETE AUDITEERIMINE
Iga-aastaste raamatupidamisaruannete auditi või ülevaatuse eesmärk on suurendada ettevõtte finantsandmete usaldusväärsust investorite, osanike ja avalikkuse silmis.
Kohustused
Kui ettevõtte on auditikohustusega, peab majandusaasta aruandele olema lisatud sertifitseeritud/vandeaudiitori aruanne. Majandusaasta aruande audit on kohustuslik neile raamatupidamiskohustuslastele, kelle majandusaasta aruanne peab sisaldama vähemalt kahe finantsaasta näitajaid, mis ületavad järgmisi tingimusi:
| Tingimus | Audit | Kontroll |
|---|---|---|
| Müügitulu | Üle 4 000 000 EUR | Üle 1 600 000 EUR |
| Ettevõtte varad | 2 000 000 EUR | 800 000 EUR |
| Töötajate arv | 50 inimest | 24 inimest |
Majandusaasta aruande kontroll on kohustuslik ka neile raamatupidamiskohustuslastele, kelle majandusaasta aruandes ületab vähemalt üks finantsaasta näitaja järgmisi tingimusi:
| Tingimus | Audit | Kontroll |
|---|---|---|
| Müügitulu | Üle 12 000 000 EUR | Üle 4 800 000 EUR |
| Ettevõtte varad | 6 000 000 EUR | 2 400 000 EUR |
| Töötajate arv | 180 inimest | 72 inimest |
AUDITIKORRALDUS
Auditi peab läbi viima sõltumatu hindaja, st sertifitseeritud audiitor või auditiettevõte. Ettevõtte juhatus määrab audiitori, otsustab audiitorite arvu, maksetingimused ja ametiaja. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori kirjalik nõusolek. Enne auditit tuleb sõlmida leping füüsilise isikuga, kes on Eesti sertifitseeritud audiitorite nimekirjas.
ETTEVÕTTE TULUMAKS
Eestis kehtib idu- ja väikefirmadele maailma üks soodsamaid maksusüsteeme. Tulumaksumäär on Eestis 0%, mis tähendab, et teenitud tulu pealt ei ole vaja ettevõtte tulumaksu maksta. Eesti ettevõtete tulumaksu erisuseks on, et maksustatakse ainult kasumi jaotamist dividendide näol. Ettevõtte kasumit ja varasid enne kasumi jaotamist ei maksustata. Tulumaksu tuleb tasuda jaotatud kasumilt, kuludelt ja ettevõtte äritegevusega mitteseotud maksetelt, samuti kingitustelt, annetustelt, võõrustamiskuludelt ja töötajate lisasoodustustelt. Samuti tuleb tulumaksu tasuda ettevõtte kapitalilt, aktsiate või osade väljaostmisel ning likvideerimistulu tasumisel, mis ületab ettevõtte osakapitali makstud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete summat. Kohalike või topeltmaksustamislepete alusel võidakse ettevõtte tulumaksule kohaldada siseriiklikke ja välisriikide makse. Osadele väljamaksetele need maksud ei kohaldu:
- Dividendid, mille omandas Eesti, Euroopa Liidu, EMP või Šveitsi maksuresidendist ettevõte, kelles Eesti ettevõttel on vähemalt 10% osalus;
- Euroopa Liidus, EMP’s või Šveitsis asuva alalise ettevõtte läbi omandatud kasum; Kõigis teistes riikides välismissioonil teenitud kasum eeldusel, et seda kasumit maksustatakse missiooniriigis;
- Dividendid, mis on saadud kõigist muudest välisettevõtetest, milles Eesti ettevõttel on vähemalt 10% osalus, eeldusel, et põhikasumit maksustati välismaal või saadud dividendidelt peeti kinni välisriigi tulumaks;
- Likvideerimisest, aktsiate tagasiostust või kapitali vähendamisest saadud tulu, millelt maksu peab tasuma sellise tulu jaotaja;
- Eesti ettevõtete makstavad dividendid mitteresidendist juriidilistele isikutele (sealhulgas „madala maksumääraga riikides“ asuvad ettevõtted).
DIVIDENDID EESTIS
Dividend on makse, mis tasutakse juriidilise isiku pädeva organi otsusega netokasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendisaaja osalus juriidilises isikus.
aastal on ettevõtte tulumaksu määr 20/80. Regulaarselt makstavate dividendide maksumäär on 14/86. Vähendatud maksumääraga füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt peetakse kinni 7% tulumaks.
Mida dividendide maksmisel arvesse võtta
- Dividende maksustatakse maksumääraga 20/80.
- Regulaarselt makstavate dividendide maksumäär on madalam, 14/86.
- Kasumi proportsionaalse jaotamise korra otsustab aktsionäride üldkoosolek.
- Enne dividendide väljamaksmist peab põhikirjajärgne kapital olema täielikult tasutud.
- Kui dividende makstakse netokasumist, tuleb esitada juhatuse otsus dividendide väljamaksmise kohta.
- Ühe kuu jooksul pärast dividendide väljamaksmist tuleb nende summad deklareerida vormil INF 1 ja TSD lisas 7 (10. päevaks pärast väljamakset).
Kuidas dividende deklareerida?
Residendist äriühing deklareerib dividendide väljamakseid TSD vormi lisas 7 ja vormil INF 1 nii alandatud kui tavalise maksumääraga.
E-MTA platvormil on vorm TSD lisa 7 „Jaotatud kasumi arvutamine madalama maksumäära kohaldamisel“, kus äriühingu kohta kuvatakse:
- Eelmistel aastatel tasutud dividendid ja omakapitalimaksed (kasumi jaotamine), millelt äriühing tasus tulumaksu
- Kasum, millele kohaldatakse alandatud maksumäära
- Madalama maksumääraga jaotatud kasum kalendriaasta kohta
- Kasum, mida sel kalendriaastal on võimalik jaotada madalama maksumääraga
Dividendi summa – isiku tulu ja dividendidelt kinnipeetud tulumaks – deklareeritakse vormil INF 1. Vormil INF 1 on koodi 13050 all variant MDK – alandatud maksumääraga maksustatud dividendid, ning DK – tavapärase maksumääraga maksustatud dividendid. Dividendide brutosumma – füüsilise isiku tulu MDK koodiga deklareeritud makse korral deklareeritakse vormil INF koodiga 13060, kinnipeetud tulumaksumäär koodiga 13073 ja kinnipeetud tulumaks koodiga 13074.
Kui eraisikule makstakse dividende alandatud maksumäära alusel või kui saadud dividendilt jätkatakse dividendide maksmist alandatud maksumääraga, peetakse tulumaksu kinni tavaliselt 7% maksumääraga.
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Majandusaasta aruanne peab sisaldama teavet ettevõtte järgnevate finantsnäitajate kohta:
- Bilanss
- Kasumiaruanne
- Rahavoogude aruanne
- Finantsandmeid selgitavad lisad
- Aruanne ettevõtte tegevuse kohta ja plaanid järgmiseks finantsaastaks
Igal aastal tuleb hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu (sageli kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini) koostada majandusaasta aruanne, mis sisaldab ettevõtte eelmise majandusaasta näitajate üksikasjalikku ülevaadet, ning esitada see äriregistrile.
Eesti ettevõtete raamatupidamine toimub peamiselt Eesti finantsaruandluse standardi alusel, aktsepteeritakse ka rahvusvahelisi IFRS standardeid.
Majandusaasta aruande esitamise kohustus on igal Eesti ettevõttel, ka juhul, kui majandusaastal äritegevust ei toimunud.
Majandusaasta aruandes esitatud teave on otseses seoses ettevõtte suurusega.
Mikroettevõte
Raamatupidamise seaduse kohaselt võivad mikro- ja väikeettevõtted koostada lühendatud majandusaasta aruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest – bilansist ja kasumiaruandest – ning kuni kolmest lisast. Mikroettevõte võib (soovi korral) koostada lühendatud või täispika majandusaasta aruande. Lühendatud majandusaasta aruande võimalust kasutav mikroettevõte ei ole ka kohustatud tegevusaruannet esitama.
Väikeettevõte
Väikeettevõtte lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse Eesti finantsaruandluse standardi alusel ja koosneb kahest põhiaruandest: üksikasjalikust bilansist ja kasumiaruandest ning kuni 9 lisast. Väikeettevõte peab esitama ka tegevusaruande.
Keskmise suurusega ja suurettevõte
Majandusaasta aruanne koostatakse kas Eesti finantsaruandluse standardi või rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) alusel: juhatuse aruanne, 4 põhiaruannet ja keskmiselt 15 lisa. Keskmise suurusega ja suurettevõtted ning mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad esitama täispika majandusaasta aruande.
Juhul, kui majandusaasta aruannet õigeaegselt ei esitata, võib register kõigepealt saata trahviteate või ettevõtte registrist täielikult kustutada, mis võrdub ettevõtte majandustegevuse lõpetamisega.