Põhipunktid
Väikeettevõtte staatuse eripärad ja selle mõju VKE aruandlusele
Esmapilgul tundub, et oma esimese aastaaruande koostamisel Eestis võib ettevõtja eeldada ühtset standardvormi. Praktikas alustavad raamatupidajad aga ettevõtte suurusrühma selgitamisest. See määrab kindlaks konkreetse teabe, mis tuleb aruandes esitada.
Selles kontekstis on kasutusele võetud termin “VKE” (väikeettevõte), mis tähendab “väikeettevõte”.
See ei ole seotud ettevõtte tüübi, õigusliku struktuuri ega maksurežiimiga. Ettevõte ei muutu VKE-ks ega uuenda oma staatust registris. See säilitab oma identiteedi OÜ-na, muutumatute aktsionäride, õiguste ja kohustustega. Muudatused puudutavad ainult aruandluse taset: ettevõte peab oma tegevust riigiasutustele ja aruannete kasutajatele üksikasjalikumalt avalikustama.
VKE määrab ettevõtte ulatuse, mitte struktuuri.
Miks riik liigitab ettevõtteid suuruse järgi?
Finantsaruanded on väärtuslikud mitte ainult maksuhaldurile. Pangad kasutavad seda kontode avamisel, partnerid vastaspoolte usaldusväärsuse kontrollimisel, investorid riskitaseme määramisel ja valitsusasutused majanduse olukorra uurimisel.
Ühtsete nõuete kohaldamine kõigile ettevõtetele oleks ebapraktiline. Mikroettevõte, mis teeb paar tehingut kuus, ei suuda lihtsalt koostada sama keerulisi aruandeid kui suur rahvusvaheline korporatsioon. Lisaks oleks see ebavajalik: teabe maht ei tohiks ületada ettevõtte majanduslikku olulisust.
Euroopa ja Eesti õigussüsteemides kehtivad proportsionaalsuse põhimõtted: väikeettevõtete halduskoormus on väiksem kui suurtel.
Tegelikkuses kajastub see ettevõtete liigitamises kategooriatesse:
- mikro
- väike (VKE)
- keskmine
- suur
Aruandluse sügavuse määrab kategooria.
Kuidas määratakse väikeettevõtte staatus?
Ettevõtte kategooriat ei määrata ette ega registreerimise ajal. See toimub alles pärast majandusaasta lõppu, kui on olemas tegelikud andmed selle tegevuse kohta.
Arvestatakse kolme näitajat:
- Aastaringselt
- Vara suurus (netoväärtus)
- Töötajate arv
Ettevõte, mille suurus ei ületa kehtestatud piirmäärasid, liigitatakse automaatselt väikeettevõtteks. Selle liigituse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada – raamatupidaja määrab kategooria aastaaruande koostamisel.
Oluline on mõista, et kategooriat ei määra ettevõte ise, vaid see tuletatakse andmetest.
Mis muutub aastaaruandes
VKE staatuse peamine tagajärg on avalikustatava teabe hulga piiramine.
Aruanne peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, kuid ilma liigse detailsuseta, mida nõuavad peamiselt suuremad ettevõtted. Seadus eeldab, et tururisk on piiratud, seega on ka avalikustamise nõuded leebemad.
Praktikas tähendab see:
- Lühemaid selgitusi
- Avalikustamise vajaduse piiramist.
- Lihtsustatud aruandevormingut.
- Põhjaliku analüütilise lähenemisviisi puudumist juhtimises.
- Vähem arvutusi ja lisasid.
Omanik märkab kohe: aruande koostamine võtab vähem aega ja on odavam.
Seos auditiga
Ettevõtte suurus määrab, kas see nõuab sõltumatut finantsauditit.
Enamasti ei ole väikeettevõtted kohustatud läbima kohustuslikke auditeid, kuna nende panust majandusse peetakse ebaoluliseks. Oluline on meeles pidada, et see erand ei ole püsiv: ettevõtte kasvades võidakse nõudeid muuta.
Eestis ei sõltu auditeerimine ettevõtte õiguslikust vormist, vaid pigem selle suurusest.
Standardite areng: jätkusuutlikkus ja ESG läbivaatamine
Hiljuti on aruandlus laienenud traditsioonilistest finantsnäitajatest kaugemale. Üha enam tähelepanu pööratakse nüüd ettevõtte jätkusuutlikkuse, sealhulgas keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisaspektide (ESG) avalikustamisele.
Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamisega säilitavad suurettevõtted kohustuse koostada põhjalikke jätkusuutlikkuse aruandeid, samas kui väiksematele ettevõtetele kehtivad lihtsustatud nõuded ja vabatahtliku avalikustamise võimalused.
VKE kategooria mõjutab mitte ainult raamatupidamist, vaid ka tulevasi mittefinantsaruandluse nõudeid. Ettevõtte suurus määrab avalikustatava kohustusliku teabe ulatuse. Mida väiksem on ettevõte, seda vähem teavet peab ta esitama.
Miks puudub seos maksudega?
On levinud eksiarvamus, et VKE on soodusrežiim.
Ettevõtte suurus ei muuda maksusüsteemi. Ettevõte maksab samu makse kui iga teine ettevõte:
- Dividendimaksud
- Palgamaksud
- Käibemaks
Erinevus seisneb ainult aruandluse ulatuses, mitte üldises maksumääras.
Kategooria ümberkujundamise ajal
Igal aastal, pärast raamatupidamisprotsessi lõppu, vaadatakse kategooria üle.
Kui ettevõte kasvab, muutub aruanne põhjalikumaks.
Kui tegevus väheneb, lihtsustatakse nõudeid taas.
Seega esindab VKE ettevõtte ulatuse dünaamilist näitajat, mitte staatilist omadust.
Praktiline kasu ettevõtete omanikele
Ettevõtte tüüp mõjutab ettevõtte halduskoormuse taset.
See sõltub:
- raamatupidamise keerukusest
- auditeerimise olulisusest
- teabe avalikustamise ulatusest
- teenuste maksumusest
- ESG-teabe taotluste väljavaadetest
Ärimahtu suurenemine toob kaasa mitte ainult tulude, vaid ka nõutava aruandluse mahu suurenemise.
KORDUVAD KÜSIMUSED
VKE staatus ei vaja eraldi taotlust. See määratakse automaatselt, ilma et ettevõte peaks kategooriat valima või avaldust esitama. Raamatupidaja määrab staatuse aastaaruannete põhjal nende koostamise ajal. Seega saab ettevõtja tavaliselt oma kategooria kohta teavet aruandluse käigus.
VKE staatus ei mõjuta makstud maksude summat. Kõigi ettevõtete maksukohustused jäävad samaks, olenemata nende suurusest. VKE kategooria määrab vaid finantsaruannetes esitatava teabe hulga. Võib esineda eksiarvamus, et lihtsustatud finantsaruanded toovad kaasa väiksema maksukoormuse, kuid need on kaks täiesti erinevat protsessi.
Ettevõte saab oma “väikeettevõtte” kategooriat muuta, kui tema käive, varad või töötajate arv saavutavad teatud taseme. See staatuse muutus on ettevõtluse arengu loomulik tagajärg ega riku ühtegi määrust.
Audit ei ole väikeettevõtte jaoks alati vajalik. Kui aga tulemusnäitajad hakkavad paranema, võib tekkida vajadus auditi järele. Seega ei ole auditist vabastamine püsiv õigus, vaid sõltub ettevõtte praegusest ulatusest ja arengutasemest.
Väikeettevõtete jaoks ei ole ESG-aruande koostamine kohustuslik. Pangad või äripartnerid võivad aga nõuda individuaalseid ESG-andmeid. Väikeettevõtete jaoks on olemas lihtsustatud avalikustamisvormid, mis muudavad neile esitatavad nõuded oluliselt leebemaks kui suurematele ettevõtetele.
Ettevõtte kategooria määratakse pärast majandusaasta lõppu, kui tegelikud finantsnäitajad on kättesaadavad. Registreerimise ajal ei ole ettevõttel kategooriat, kuna selle hindamiseks pole piisavalt teavet.
Enne aruande koostamist selgitab raamatupidaja näitajaid, sest ettevõte tuleb kõigepealt kategooria järgi liigitada. Alles siis on selge, millist aruandevormi on vaja.
Tegevuse vähenemine võib viia kategooria alandamiseni. Kui tulemusnäitajad näitavad langust, võidakse ettevõte ümber klassifitseerida madalamasse kategooriasse, mis omakorda vähendab aruandlusnõudeid.