Ühendusesisene käibemaks: triangulatsioon Elis

Põhipuntkid

Triangulatsioon võimaldab vahendaval ettevõttel vältida käibemaksukohustuslasena registreerimist kauba ostja riigis.

Käibemaksu makstakse lõppostja riigis pöördmaksustamise kaudu.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise süsteemi lihtsustamine EL riikides toimib ainult siis, kui kolmnurktehingute tingimusi järgitakse rangelt.

Euroopa kaubanduses on levinud kokkulepe, kus vahendaja tegutseb lüli rollis: ettevõte ostab kaupu tarnijalt ühes ELi riigis ja müüb need kohe edasi ostjale teises riigis, ilma et kaup oleks tal tegelikult füüsiliselt oma valduses. Ärilisest vaatenurgast on see standardne edasimüük, kuid maksustamise seisukohast muutub olukord oluliselt keerulisemaks. Standardsete käibemaksureeglite kohaselt peaks selline ettevõte registreeruma käibemaksukohustuslasena riigis, kus ostja ostu sooritab, kuna seal toimub lõplik tehing. Mitmes riigis tegutsevate ettevõtete puhul nõuaks see kümneid käibemaksukohustuslase registreeringuid, mida juhiks üksnes tarneahela logistika.

Selle tarbetu halduskoormuse vähendamiseks pakuvad ELi direktiivid spetsiaalset lihtsustust – triangulatsiooniskeemi. See tähendab sisuliselt seda, et maks peetakse kinni riigis, kus kaupa tarbitakse, samas kui vahendaja on vabastatud registreerimisest ostja riigis. See võimaldab ELil säilitada kontrolli maksustamise üle, võimaldades samal ajal ettevõtetel vabalt riikide vahel kaubelda, ilma et nad peaksid pidevalt oma maksuregistreeringute arvu suurendama.

Kuidas triangulatsiooniskeem töötab?

Kolm ettevõtet kolmest Euroopa riigist sõlmivad tehingu. Kujutame ette, et ettevõte A asub Saksamaal, ettevõte B Eestis ja ettevõte C Prantsusmaal. Ettevõte B Eestis ostab kaupu ettevõttelt A Saksamaal ja müüb need seejärel edasi ettevõttele C Prantsusmaal. Oluline on märkida, et kaup transporditakse otse Saksamaa laost Prantsusmaa lattu, möödudes Eestit ja mitte läbides vahendajat B.

Ilma lihtsustatud triangulatsioonirežiimita oleks Eesti ettevõte sunnitud läbima mitu sammu: esiteks tegutsema ostjana Prantsusmaal (kauba ost), seejärel müüjana Prantsusmaal (müük riigisiseste turgude kaudu) ja selle tulemusel registreeruma seal käibemaksukohustuslaseks. Lihtsustatud mehhanism möödub sellest protseduurist: vahendaja säilitab maksumaksja staatuse ainult oma riigis, samas kui Prantsuse ostja maksab maksu ise. Maksude jaotusskeem

Selle ahela maksustamisprotsessil on oma eripärad. Saksa tarnija müüb kaupu Eesti ettevõttele ilma käibemaksuta, kuna müük toimub ELi-siseselt. Eesti ettevõte omakorda esitab Prantsuse ostjale arve samuti ilma käibemaksuta, kuid kolmnurktehingust loobudes. Seejärel arvutab Prantsuse ettevõte iseseisvalt oma territooriumil käibemaksu, kasutades pöördmaksustamise mehhanismi.

Käibemaks ei kao kuhugi; see makstakse Prantsusmaal, riigis, kus kaup müüakse. Vahendaja on vabastatud käibemaksu tasumise ja deklaratsiooni esitamise kohustusest Prantsusmaal. Nad peavad tehingu kajastama vaid oma Eestis esitatud deklaratsiooni vastavates veergudes.

Triangulatsioonimeetodi rakendamine

Lihtsustatud korra kasutamiseks peavad olema täidetud mitu tingimust. Kõigil kolmel ettevõttel peavad olema kehtivad käibemaksukohustuslase numbrid erinevates EL-i riikides. Kaup peab liikuma otse algselt müüjalt lõppostjale ja vahendaja ei tohi olla käibemaksukohustuslane ostja asukohariigis. Samuti on oluline, et ostja nõustuks võtma vastutuse maksu määramise eest.

Kui mõni neist tingimustest ei ole täidetud, on lihtsustatud protseduur kehtetu. Näiteks kui vahendajal on Prantsusmaal ladu või kaupa hoitakse seal ainult ajutiselt, kohaldatakse sihtriigi standardset käibemaksukohustuslase registreerimise protseduuri.

Arvete esitamise spetsifikatsioonid

Selles tehingus mängib vahendaja arve olulist rolli. See peab tingimata sisaldama viidet kolmepoolsele tehingule ja täpsustama pöördmaksustamise klauslit. See sõnastus tähendab, et maksu tasumise kohustus lasub ostjal, mitte müüjal.

Kui seda arvel ei tehta, võib maksuamet tehingu liigitada tavaliseks müügiks ja nõuda vahendajalt registreerimist ostja riigis. Seega ei ole korrektne arve pelgalt formaalsus; sellel on oluline õiguslik roll, tagades lihtsustatud protseduuri kohaldamise.

Aruandlus

Vahendaja peab kajastama tehingu oma käibedeklaratsioonil ja EL müügiloendi aruandes, kasutades tehingu identifitseerimiseks spetsiaalset koodi. EL riikides viivad maksuhaldurid andmed automaatselt vastavusse: tarnija kajastab tarnet, vahendaja kajastab edasimüüki ja ostja kajastab ostu.

Kui ühe poole tehingu aruandluses või kirjelduses on lahknevusi, genereerib andmevahetussüsteem päringu. Seetõttu nõuavad kolmnurktehingud hoolikamat arvestust kui tavalised müügid.

Mis tähtsus on sellel mehhanismil ettevõtete jaoks?

Triangulatsioon ei ole privileeg, vaid pigem tööriist, mis võimaldab ettevõtetel vabalt Euroopa turul tegutseda. Ilma selleta oleks iga vahendaja sunnitud registreeruma käibemaksukohustuslaseks igas osturiigis, mis raskendaks oluliselt kaubandust ja tooks kaasa suurenenud halduskulusid.

Lihtsustatud süsteem säilitab põhimõtte, et maks makstakse kauba tarbimise hetkel. Sellisel juhul tegutseb vahendaja aga maksumaksjana ainult oma riigis ja peab ühtset tsentraliseeritud aruannet.

KORDUVAD KÜSIMUSED

Küsimusele, kas vahendaja on kohustatud tehingu pealt käibemaksu maksma, on selge vastus: ei. Vahendaja ei vastuta ostja riigis käibemaksu maksmise eest ega lisa seda oma arvetesse. Tema peamine vastutus on tagada, et tehing töödeldakse nõuetekohaselt ja see kajastab triangulatsiooniskeemi rakendamist. Maksu maksab lõpuks lõppostja oma riigis. Seega on tehing vahendaja jaoks tegeliku maksu tasumise seisukohast neutraalne, kuid aruandlus on siiski vajalik.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine ostja riigis on kohustuslik ainult siis, kui triangulatsioonitingimused ei ole täidetud. Kui kõik triangulatsiooninõuded on täidetud, ei ole registreerimine vajalik. Nendest tingimustest kõrvalekaldumine, näiteks lao olemasolu või olemasolev käibemaksukohustuslase registreering selles riigis, jätab ettevõtte aga ilma lihtsustatud protseduuri õigusest ning ettevõte on kohustatud registreeruma ja esitama kohalikud deklaratsioonid.

Kui kaup on ajutiselt vahendaja valduses, kaotab kolmnurkne tarne kehtivuse. Sellisel juhul tegutseb vahendaja kauba sihtriigis regulaarse ostja ja müüjana ning on seetõttu kohustatud selles riigis käibemaksukohustuslaseks registreeruma ja tehingud deklareerima siseriiklikena.

Triangulatsiooni kui mehhanismi kasutatakse ainult kaubavahetuses. See tuleneb asjaolust, et see põhineb materiaalsete esemete füüsilisel liikumisel üle piiride. Teenustele kehtivad erinevad maksustamiskoha määramise reeglid.

Arvel olev õige sõnastus on ülioluline, kuna see kinnitab ostja õigust maksta müüja nimel maksu. Vastasel juhul võib maksuamet käsitleda tehingut regulaarse müügina ja nõuda müüjalt tagasiulatuva mõjuga vahendajana registreerimist ostja riigis.

Kui ostja ei maksa maksu, võidakse vahendajat vastutavaks pidada. See tuleneb asjaolust, et nullmäär tähendab pöördmaksustamist. Seetõttu on ülioluline teha koostööd ainult tehingupartneritega, kes mõistavad selle tehingu põhimõtteid põhjalikult.

Maksuhaldurid saavad lahknevustest teada ELi riikide vahelise automaatse andmevahetuse kaudu ELi-siseste tehingute kohta. Kui üks riik registreerib tarne, samas kui teine ei registreeri vastavat soetamist, genereerib süsteem automaatse päringu olukorra selgitamiseks.

See ei ole maksusoodustus. See on ELis levinud mehhanism maksukohustuste jaotamiseks. See ei vähenda üldist maksukoormust; see lihtsalt määrab, kes ja kus maksu sisse nõuab.