Põhipunktid
Millal on Eesti ettevõtte jaoks kohustuslik audit ja mis täpselt sellise auditi käigus toimub?
Enamiku Eesti ettevõtjate jaoks ei ole audit osa ettevõtte asutamisprotsessist. Tavaliselt puutuvad nad sellega kokku hiljem, aastaaruande koostamisel. Kuni selle ajani on raamatupidamine rutiinne ja aruanded esitatakse igal aastal ilma täiendavate audititeta.
Järgmine samm on audiitori poolt enne esitamist aruande läbivaatamine. Esimene mõte, mis pähe tuleb, on tavaliselt sama: kas see tähendab, et ettevõttel on probleeme või on see sattunud maksuhalduri tähelepanu alla?
Tegelikkuses ei piirdu audit rikkumiste tuvastamise või uurimise läbiviimisega. See on tavapärane protseduur, mis kinnitab teatud arengutaseme ja tegevuse ulatuse saavutanud ettevõtete finantsaruannete õigsust.
Teisisõnu, audit kinnitab, et ettevõte on saavutanud ulatuse, mis nõuab selle finantsaruannete kättesaadavust ja usaldusväärsust riigile ja teistele sidusrühmadele.
Mis on auditi eesmärk?
Ettevõtte aastaaruanne on avalikult kättesaadav dokument. Seda kasutavad:
- omanikud ja investorid
- finantsasutused ja maksesüsteemid
- partnerid
- tarnijad
- valitsusasutused
Väikeettevõtetes peetakse riske üldiselt piiratuks ja juhtkonna vastutus aruandluse täpsuse eest on üsna suur. Ettevõtte kasvades aga suureneb selle mõju välispartneritele ja turule tervikuna. Tekivad laenud, ettemaksed ning kohustused klientide ja töötajate ees, mis laiendavad võimalike riskide ringi.
See nõuab sõltumatut auditit: kolmas osapool peab kinnitama aruande täpsust.
Audiitor ei hinda ettevõtte tulemuslikkust, vaid kontrollib esitatud finantsandmete täpsust ja usaldusväärsust.
Millal muutub audit kohustuslikuks?
Eestis sõltub audit ettevõtte suurusest, mitte omanike tööstusharust või rahvusest. On olemas läviväärtused: käive, bilanss ja töötajate arv.
Kui teatud näitajad on saavutatud, allutatakse ettevõte sõltumatule auditile.
See lähenemisviis rakendab kahte kontrollitasandit:
Esimene etapp hõlmab ülevaatust. See on lühike protseduur, mille käigus audiitor uurib finantsaruandeid ja esitab küsimusi, kuid kontrolliprotseduuride arv on piiratud.
Kui näitajad jätkuvalt paranevad, viiakse läbi täiemahuline audit, mis hõlmab oluliste finantsaruannete põhjalikku ülevaatamist ja sõltumatute kinnituste saamist.
Auditi tüüp määratakse automaatselt majandusaasta lõpu tulemuste põhjal.
Millised on audiitori kohustused?
Levinud eksiarvamus on, et audiitor kontrollib iga tehingut ja iga arvet. Tegelikkuses põhineb audit olulisuse ja riskihindamise põhimõtetel. Audiitor kontrollib, kas finantsaruanded kajastavad:
- tegelikku tulu
- olemasolevate varade olemasolu
- mõistlikke kulusid
- jooksvaid kohustusi
- optimaalset kapitalitaset
Kogu raamatupidamissüsteemi ümberarvutamise asemel kontrollitakse selle täpsust. Seetõttu pööratakse erilist tähelepanu olulistele tehingutele ja toimingutele, mis ei ole tavapärasele äritegevusele tüüpilised.
Kui kaua audit aega võtab?
Auditit on lühikese aja jooksul võimatu läbi viia isegi väikesel ettevõttel. See võtab nädalaid, kuna seda tehakse iseseisvalt ja see vajab kinnitust erinevatest allikatest.
Raamatupidamistööd tehakse tavaliselt ette ja audiitor kaasatakse juba ammu enne aruande esitamise kuupäeva. Protsessi alustamine vahetult enne tähtaega garanteerib praktiliselt aruandluse hilinemise.
Millised on tagajärjed, kui audit on nõutav, kuid seda pole läbi viidud?
Sellises olukorras ei ole ettevõttel õigust esitada aastaaruannet. Aruandluse puudumine toob kaasa mitmeid praktilisi piiranguid:
Dividendide jaotamine ei ole võimalik.
- Pangad kehtestavad tehingutele piiranguid.
- Registri muudatused ei ole lubatud.
- Võimalikud on karistused.
Ettevõte ei ole sisuliselt täitnud oma finantsaruannete avalikustamise kohustusi.
Kas audit peaks olema murettekitav?
Tavapärastes oludes kulgeb audit ilma vahejuhtumiteta. Selle eesmärk ei ole rikkumiste tuvastamine sanktsioonide kehtestamise eesmärgil ja see ei ole analoogne maksuauditiga. Kui raamatupidamine on regulaarne ja tehingud on majanduslikult mõistlikud, on audiitori küsimused pigem selgitavad kui kontrollivad. Paljude ettevõtete jaoks on audit õnnistus, mis parandab nende mainet pankade ja partnerite silmis, kes hakkavad ettevõtet pidama läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks.
KORDUVAD KÜSIMUSED
Mitte kõik ettevõtted Eestis ei pea läbima kohustuslikku auditit. Väikeettevõtted võivad esitada aruandeid ilma auditita. Audit muutub kohustuslikuks alles pärast seda, kui ettevõte ületab kehtestatud käibe, bilansi suuruse või töötajate arvu piirmäärasid.
Mis on praktiline erinevus ülevaatuse ja auditi vahel? Ülevaatus on pealiskaudsem analüüs, mis põhineb analüüsil ja aruteludel juhtkonnaga, kuid ei hõlma kõigi andmete põhjalikku läbivaatamist. Audit on seevastu põhjalikum protseduur, mis hõlmab üksikasjalikku uurimistööd, väliseid kinnitusi ja kannab suuremat vastutust audiitori järelduste usaldusväärsuse eest.
Eelaruannet enne auditit ei ole võimalik koostada. Audiitori arvamus on finantsaruannete lahutamatu osa. Arvamuseta aruannet peetakse mittetäielikuks ja seda ei registreerita.
Audiitor ei vaata maksudeklaratsioone rikkumiste osas üle. Tema peamine eesmärk on tagada finantsaruannete täpsus. Maksuauditi eest vastutab maksuhaldur.
Välisriigist audiitorit valida ei ole võimalik. Auditiaruanded peab väljastama litsentseeritud spetsialist, kellel on õigus Eestis auditeerimist praktiseerida.
Kui audiitor avastab vea, korrigeeritakse raamatupidamisdokumente ja seejärel kinnitatakse aruanne uuesti. See lähenemisviis on protsessi tavapärane samm ja seda ei tohiks pidada sanktsiooniks.
Iga-aastane audit on nõutav ainult seni, kuni ettevõte näitab tulemusi, mis ületavad kehtestatud näitajaid. Kui näitajad jäävad allapoole künniseid, ei pruugi audit enam vajalik olla.
Juhtimisliikme osalemine auditeerimisprotsessis on kohustuslik. Kinnitades audiitorile, et kogu vajalik teave on esitatud, võtab juhtkond vastutuse finantsaruannete usaldusväärsuse eest. See on auditeerimisprotsessi põhietapp.