Statistiline aruandlus Eestis (ESTAT): mida nõutakse, miks see on vajalik ja miks seda ei saa ignoreerida

Statistiline aruandlus on üks alahinnatuimaid ettevõtete vastutuse aspekte Eestis. Erinevalt maksudeklaratsioonidest, millest ettevõtjad on tavaliselt eelnevalt teadlikud, võtavad Eesti Statistikaameti (ESTAT) nõuded neid sageli ootamatult. Ettevõtted saavad kirja või teate e-äriregistri süsteemis, kuid sageli ei mõista, miks nad on valitud, milliseid andmeid nõutakse ja kas vastamine on kohustuslik.

Praktikas ei ole statistiline aruandlus soovitus ega vabatahtlik uuring. See on seaduslik kohustus ja selle ignoreerimine võib kaasa tuua reaalsed sanktsioonid. Seetõttu on Eesti ettevõtete omanikele oluline mõista, kuidas ESTATi süsteem toimib ja milline on selle roll üldises regulatiivses raamistikus.

Mis on Eesti Statistikaamet (ESTAT) ja milline on selle roll?

See on riigiasutus, mis vastutab ametliku statistika kogumise, töötlemise ja analüüsimise eest Eestis. Ettevõtete esitatud andmete põhjal koostab see muu hulgas makromajanduslikke näitajaid, tööhõivestatistikat ja andmeid majandussektorite, ekspordi ja investeeringute kohta.

On oluline mõista, et kuigi ESTAT ei ole otseselt seotud maksustamisega, suhtleb ta teiste riigiasutustega. See tähendab, et esitatud andmed peavad olema täpsed ja vastama raamatupidamis- ja maksudokumentidele. Isegi juhuslikud lahknevused võivad tekitada täiendavaid küsimusi.

Miks teie ettevõttelt palutakse esitada aruandeid?

Üks ettevõtjate kõige sagedasemaid küsimusi on: „Miks valiti just meie?” On oluline mõista, et mitte kõik ettevõtted ei pea statistilisi aruandeid esitama samal ajal. ESTAT kasutab valikulist, riskipõhist lähenemisviisi.

Ettevõte võib olla valitud järgmiste kriteeriumide alusel:

1. tegevuse liik (EMTAK);
2. käive või töötajate arv;
3. osalemine konkreetses majandussektoris;
4. juhuslik valik statistilise valimi osana.

Taotluse saamine ei tähenda, et ettevõttega on midagi valesti. See on standardne töökord, kuid see on kohustuslik.

Millised on statistiliste aruannete liigid?

ESTAT nõuab erinevat tüüpi aruandeid sõltuvalt ettevõtte profiilist. Need võivad hõlmata:

• aruanded käibe ja tulude struktuuri kohta;
• aruanded kulude kohta;
• andmed töötajate arvu ja palkade kohta;
• aruanded investeeringute kohta;
• andmed välismajandustegevuse kohta;
• spetsialiseeritud tööstusvormid.

Mõned aruanded esitatakse ühekordselt, teised kord kvartalis või kord aastas. Harvadel juhtudel võidakse aruandeid nõuda kord kuus.

Kuidas statistilisi aruandeid esitada

Statistilised aruanded tuleb esitada elektrooniliselt Eesti Statistikaameti portaali kaudu. Juurdepääs süsteemile on võimalik:

• e-residentsuse kaudu;
• ID-kaart;
• volitatud isik (nt raamatupidaja).

Kuigi vormid on tavaliselt standardiseeritud, nõuavad need terminite ja näitajate täpset mõistmist. Üldine probleem on see, et statistiliste vormide sõnastus ei vasta alati raamatupidamise loogikale, mistõttu on kogemusteta kerge vigu teha.

Esitamise tähtajad ja vastutus rikkumise eest

Igal statistilisel aruandel on kindel esitamise tähtaeg, mis on märgitud teates. Need tähtajad on kohustuslikud ja mitte soovituslikud. Kui ettevõte:

• ei esita aruannet;
• esitab aruande hilinemisega; või
• esitab ebaõigeid andmeid;

ESTATil on õigus kohaldada sanktsioone, sealhulgas trahve. Praktikas saadetakse tavaliselt esmalt meeldetuletused, kuid süstemaatiline rikkumine võib kaasa tuua õiguslikke meetmeid.

Mida peaks ettevõte tegema, kui ta ei tegutse?

Isegi kui ettevõte ei tegele aktiivselt majandustegevusega, ei ole ta tingimata vabastatud statistiliste aruannete esitamisest. Mõnel juhul on vaja esitada aruanne nullnäitajatega, teistel juhtudel on vaja ametlikult kinnitada tegevuse puudumist.

Taotluse ignoreerimine põhjendusega „meil pole midagi” loetakse peaaegu alati rikkumiseks. Igal juhul tuleb vastata kas täidetud vormi või süsteemi kaudu saadetud ametliku teate vormis.

ESTATiga töötamisel levinud vead

Praktikas kohtame kõige sagedamini järgmisi probleeme:

• Ettevõte ei ava teateid süsteemis; aruanne esitatakse ilma raamatupidamisosakonnaga kooskõlastamata
• andmed ei vasta aastaaruannetele; aruanne esitatakse „silma järgi”; tähtajad jäävad täitmata vastutava isiku puudumise tõttu.

Need vead on eriti levinud ettevõtete puhul, kes ei pea regulaarselt raamatupidamisarvestust.

Miks on statistiline aruandlus ettevõtte vastutus?

Nagu raamatupidamise puhul, on oluline mõista, et statistilise aruandluse eest vastutab ettevõte, mitte riigiasutus ega välisnõustaja. Isegi kui raamatupidamine on allhanke korras, peab ettevõte tagama, et ESTAT-aruanded esitatakse korrektselt ja õigeaegselt.

Ettevõtjate jaoks tähendab see, et statistiline aruandlus peaks olema integreeritud ettevõtte üldisesse kontrollisüsteemi ega tohiks olla juhuslik või teisejärguline.

Statistiline aruandlus Eestis ei ole formaalsus ega vabatahtlik osalemine uuringutes. See on ettevõtte suhtlemise riigiga kohustuslik osa ja nõuab sama palju tähelepanu kui maksude ja raamatupidamise aruandlus.

Ettevõtted, kes teevad ESTATiga õigeaegset ja korrektset koostööd, ei koge mingeid probleeme ja käsitlevad statistilist aruandlust osana tavapärasest haldusprotsessist. Probleemid tekivad siis, kui nõudeid ignoreeritakse või ei võeta tõsiselt.