Maksumuudatused Eestis aastatel 2025–2026: mida ettevõtete omanikud ja ettevõtjad peaksid teadma
Eesti on pikka aega olnud tuntud läbipaistva ja loogilise maksusüsteemiga riigina, mis teeb selle eriti atraktiivseks ettevõtjatele. Põhimõte on vältida ettevõtete karistamist arengu ja kasvu eest, maksustades ainult ettevõttest välja võetud raha. See filosoofia on teinud Eesti ettevõtted populaarseks rahvusvaheliste asutajate ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omanike seas.
Aastatel 2025–2026 hakkas riik aga järk-järgult maksukoormust suurendama, ilma et oleks hävitanud mudelit ennast, vaid tehes märgatavaid muudatusi selle detailides. Ettevõtjate jaoks tähendab see üht: süsteem jääb loogiliseks, kuid nõuab rohkem tähelepanu ja täpset raamatupidamisabi.
Ettevõtte tulumaksu põhimõte ei ole muutunud, kuid tingimused on muutunud rangemaks.
See on Eesti maksusüsteemi alus ja ettevõtete omanike jaoks esmatähtis. Põhipõhimõte jääb samaks: jaotamata kasumit ei maksustata. Kui raha jääb ettevõttesse ja kasutatakse tegevuse, investeeringute, töötajate palkamise või äri arendamise jaoks, ei tule tulumaksu maksta.
See tähendab, et Eesti jääb 2025–2026. aastal atraktiivseks kasvule ja reinvesteerimisele orienteeritud ettevõtetele. Jagatud kasumi maksustamise tingimused on aga muutunud rangemaks. Alates 2025. aastast kehtib dividendidele või muudele kasumi jaotamisega võrdväärsetele maksetele ühtne 22% maksumäär.
Varem regulaarselt jaotatud kasumile kohaldatud soodusmäär 14% on täielikult kaotatud. Praktikas tähendab see, et ettevõtted, kes on oma dividendipoliitika rajanud sellele soodsamale maksumäärale, peavad nüüd oma finantsmudelid ja väljumisstrateegiad üle vaatama.
Ettevõtte tulumaksumäärad aastate kaupa
| Näitaja | 2023 | 2024 | 2025–2026 |
| Kaudse tulumaks | 0 | 0 | 0 |
| Määra kasumi jaotamisel | 20 | 22 | 22 |
| Eelismäär 14 | Jah | Osaliselt | Ei |
Ettevõtjate jaoks muutub küsimus „millal ja kuidas kasumit välja võtta” veelgi olulisemaks. Vigad makse sõnastuses, kulude vale klassifitseerimine või vale dividendide registreerimine toovad kaasa täiendavad maksukulud.
Varjatud kasumi jaotamine on valdkond, millele pööratakse üha enam tähelepanu
Aastatel 2025–2026 pöörab Eesti Maksu- ja Tolliamet erilist tähelepanu tehingutele, mida võiks klassifitseerida varjatud kasumi jaotamisena. See viitab olukordadele, kus ettevõtte vahendeid kasutatakse omanike või seotud isikute isiklikuks kasuks ilma majandusliku põhjenduseta.
Sellised tehingud hõlmavad:
- põhjendamatud maksed omanikele
- ettevõtte poolt makstud isiklikud kulud
- seotud isikute poolt osutatud ülemäära kallid teenused
- ettevõtte varade kasutamine hüvitiseta
Ettevõtte tulumaksumäära tõusu tõttu on selle valdkonna vigade risk ja kulud oluliselt suurenenud. Seetõttu ei ole täpne raamatupidamine ja tehingute dokumentaalne tõendamine pelgalt formaalsus, vaid vahend ettevõtte kaitsmiseks.
Käibemaks mõjutab ettevõtete käivet, hindu ja rahavooge
Ettevõtete tegevuse seisukohast on üks olulisemaid muudatusi käibemaksu tõus. Alates 1. juulist 2025 tõuseb käibemaksu standardmäär 24%ni. See mõjutab otseselt:
- kaupade ja teenuste lõplikku hinda;
- lepingulisi suhteid klientidega;
- ettemakseid;
- rahavoogude haldamist.
Äriühingute jaoks, kelle käive on käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära lähedal, tähendab see ka seda, et nad peavad piirmäärasid tähelepanelikumalt jälgima ja õigeaegselt süsteemis registreerima. Määra kohaldamisel tehtud vead, eriti üleminekuperioodil, toovad kaasa trahvid ja deklaratsioonide korrigeerimised.
Käibemaksumäärade võrdlus
| Periood | Standardne käibemaksumäär |
| 2023 | 20 |
| 2024 | 22 |
| 2025 (kuni 30. juunini) | 22 |
| 2025 (alates 1. juulist) | 24 |
| 2026 | 24 |
See tähendab, et raamatupidamine peab olema sünkroniseeritud tegelike tehingute kuupäevadega, mitte ainult arve kuupäevadega.
Tulumaks ja töötajad: mõju palgafondile
Kuigi ettevõtjate peamine tähelepanu on suunatud ettevõtte tulumaksule, mõjutavad tulumaksu muudatused otseselt palgafondi ja palgaarvestust. Alates 2025. aastast on tulumaksumäär 22% ja jääb samaks ka 2026. aastal.
Oluline muudatus on oodata 1. jaanuaril 2026, mil kavandatakse kehtestada kindel maksuvaba miinimum 700 eurot kuus. See lihtsustab palgaarvestust, vähendab vigu ja muudab süsteemi läbipaistvamaks nii tööandjate kui ka töötajate jaoks.
Tulumaksu võrdlus
| Näitaja | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 |
| Tulumaksumäär | 20 | 20 | 22 | 22 |
| Maksuvaba miinimum | Vähendusega | Vähendusega | Vähendusega | 700 eurot fikseeritud |
Lisamaksud ja -tasud: mida ettevõtted sageli unustavad
2025–2026. aastal kehtestatakse ja kohandatakse täiendavaid makse ja tasusid. Need ei pälvi ettevõtjate tähelepanu, kuid mõjutavad otseselt ettevõtte kulusid. Nende hulka kuuluvad mootorsõidukimaks ja mitmes omavalitsuses maamaksu tõus.
Ettevõtetele, kellel on kontorid, laod või sõidukipargid, muutuvad need kulud püsivateks eelarvepunktideks, mis tuleb finantsplaneerimisel arvesse võtta.
Seetõttu muutub raamatupidamine 2025–2026. aastal kriitilise tähtsusega
Kõik need muudatused kokku näitavad selget suundumust: Eesti maksusüsteem on endiselt loogiline, kuid ei talu enam hooletust. Kui varem võisid vead jääda märkamata, siis nüüd kontrollivad neid maksuhaldurid.
Ettevõtete omanikele tähendab see järgmist:
- Õige maksestruktuur on tähtsam kui kunagi varem; raamatupidamine ei ole pelgalt formaalsus, vaid riskijuhtimise vahend
- Maksude planeerimine peaks olema osa äristrateegiast, mitte reaktsioon karistustele
Kuigi Eesti jääb 2025–2026. aastal üheks mugavaimaks jurisdiktsiooniks äritegevuseks Euroopa Liidus, on mängureeglid muutunud rangemaks. Need, kes peavad läbipaistvat raamatupidamist, dokumenteerivad tehinguid korrektselt ja planeerivad oma maksukoormust eelnevalt, võivad endiselt tunda end kindlalt. Ülejäänud peavad arvestama tarbetute kulude ja riskidega.
Seetõttu on professionaalne raamatupidamistoetus jätkusuutlikele ettevõtetele nüüd vajadus, mitte valikuvõimalus.