Ettevõtte kohustused Eestis majandustegevuse puudumisel: mida tuleb täita isegi siis, kui ettevõte tegelikult ei tegutse

Üks levinumaid väärarusaamu Eesti ettevõtete omanike seas on see, et kui ettevõte ei tegele mingi majandustegevusega, siis ta kuidagi „langeb välja” riigi vaateväljast. Loogika tundub lihtne: kui pole tulu, kulusid ega töötajaid, pole ka kohustusi. Eesti õigussüsteem toimib aga teisiti. Eestis loetakse äriühingut juriidiliseks isikuks alates registreerimisest kuni ametliku likvideerimiseni, ja tegevuse puudumine seda staatust ei muuda.

Praktikas satuvad just „puhkeolekus” olevad äriühingud kõige sagedamini probleemsetesse olukordadesse. Põhjus on lihtne: aktiivsetel ettevõtetel on tavaliselt raamatupidajad ja süsteemid aruandluse ja tähtaegade jälgimiseks, samas kui tegevuseta ettevõtted jäävad järk-järgult tähelepanuta. Selle tulemusena võivad formaalsed kohustused jääda täitmata kuude või isegi aastate kaupa ning tagajärjed võivad märkamatult kuhjuda, kuni muutuvad tõsiseks probleemiks.

Mis on Eestis majandustegevuse puudumine?

Majandustegevuse puudumise all mõistetakse tavaliselt olukorda, kus ettevõte tegelikult äritegevust ei teosta: ei müü kaupu ega osuta teenuseid, ei väljasta arveid, ei saa tulu, ei kanda regulaarseid tegevuskulusid ega ole töötajaid. Sageli on tegemist „tuleviku jaoks” loodud ettevõtetega, kunagi käivitamata jäänud projektide struktuuridega või isiklikel või majanduslikel põhjustel ajutiselt peatatud ettevõtetega.

Oluline on mõista, et tegevuse puudumine on faktiline seisund, mitte õiguslik kategooria. Eesti õigus ei tunnusta „külmutatud”, „peatatud” või „ajutiselt tegevuseta” ettevõtte staatust. Kui ettevõte on registreeritud äriregistris, loetakse see aktiivseks ja peab täitma kõiki õiguslikke nõudeid, sõltumata sellest, kas ta tegutseb või mitte.

Raamatupidamine on kohustus, mis ei kao

Isegi kui äritegevust üldse ei toimu, peab äriühing pidama raamatupidamisarvestust. See võib tunduda paradoksaalne, kuid juriidiliselt on „null” tegevus samuti staatus, mis peab olema korrektselt kajastatud. Sel juhul peetakse raamatupidamist lihtsustatud vormis, kuid seda tuleb siiski teha.

Praktikas tähendab see järgmist:

• Finantsperiood on korrektselt suletud
• Tehingute puudumine on kinnitatud ja raamatupidamisstruktuur on säilitatud.

Raamatupidamise puudumine on iseenesest rikkumine, sõltumata käibest. Maksuamet ei aktsepteeri argumenti „meil ei olnud midagi” ilma toetavate andmete ja korrektse aruandluseta.

Mida esitada ja mida mitte esitada maksudeklaratsioonis tegevuse puudumisel:

Maksudeklaratsioonide teema on mitteaktiivsete ettevõtete jaoks üks segadust tekitavamaid. Oluline on mõista, et Eestis ei ole ühtset reeglit, mis sätestaks, et null-ettevõte ei esita midagi. Deklaratsioonide esitamise kohustus sõltub konkreetsest maksust ja ettevõtte staatusest.

Kui ettevõte ei maksa palku ega erihüvitisi, ei maksa dividende ega tee muid deklareerimiskohustuslikke makseid, siis TSD deklaratsiooni ei esitata. See ei vabasta ettevõtet siiski muudest kohustustest.

Näiteks kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohustuslasena, peab ta igal kuul esitama KMD deklaratsiooni, isegi kui kõik arvud on nullid. Nulldeklaratsiooni esitamata jätmine loetakse rikkumiseks ja toob peaaegu alati kaasa trahvid ja maksuameti järelepärimised.

Aastaaruanne on kohustus, millest ei ole erandeid

Ilma liialdamata on aastaaruanne Eesti ettevõtte jaoks kõige olulisem dokument. See on kohustuslik kõikidele ettevõtetele, olenemata sellest, kas nad on tegutsenud või mitte. Tegevuse puudumine ei tühista aruande esitamise kohustust – muutub ainult selle sisu.

Passiivse ettevõtte puhul on aastaaruanne tavaliselt lihtsustatud, kuid sisaldab siiski järgmist:

• finantsaruanded nullnäitajatega;
• selgitav märkus;
• juhatuse kinnitus.

Aastaaruande esitamata jätmine on üks rangemalt kontrollitavaid rikkumisi. Tagajärjed võivad olla trahvid, juhatuse liikmete tegevuse piiramine ja pikemas perspektiivis äriühingu sundlikvideerimine äriregistri kaudu.

Pangakontod ja „nähtamatud” tehingud

Isegi kui äriühing ei tegutse aktiivselt, tähendab pangakonto olemasolu peaaegu alati, et äriühing teeb tehinguid. Pangakomisjonitasud, teenustasud, teenuste eest maksmine või minimaalne kulu on kõik tehingud, mis peavad kajastuma raamatupidamisarvestuses.

Seetõttu ei ole praktikas peaaegu ühtegi täiesti „tühja” äriühingut. Omanikud usuvad sageli, et tegevust ei ole, kuid kontrollimisel selgub, et raha on üle kantud, kuigi väikestes summades. Ilma nõuetekohase raamatupidamiseta muutuvad sellised tehingud automaatselt problemaatiliseks.

Juhatuse vastutus tegevuse puudumisel

Eestis vastutab äriühingu juhatus kõigi formaalsete nõuete täitmise eest. See tähendab, et tegevuse puudumine ei vabasta juhatuse liikmeid isiklikust vastutusest:

• aruannete esitamine;
• tähtaegade järgimine;
• dokumentide säilitamine;
• suhtlemine riigiasutustega.

See on eriti oluline välisomanike ja juhatuse liikmete jaoks, kuna nad võivad jääda ilma registrite ja maksuametite teadetest, kuid nende vastutus ei kao.

Tegevuse puudumine võib viidata likvideerimise vajadusele

Kui ettevõte ei ole pikka aega tegutsenud ega kavatse lähitulevikus tegevust jätkata, on vabatahtlik likvideerimine sageli mõistlik valik. See võimaldab lõpetada õiguslikud ja maksukohustused, kindlaks määrata ettevõtte staatuse ja vältida riskide kuhjumist.

On oluline mõista, et likvideerimine on terviklik protsess, mis hõlmab etappe, tähtaegu ja dokumentatsiooninõudeid. Pikemas perspektiivis on see aga sageli lihtsam ja turvalisem kui „passiivse” ettevõtte mitmeaastane säilitamine.

Passiivsetel ettevõtetel esinevad tüüpilised vead

Praktikas seisavad passiivsed ettevõtted enamasti silmitsi samade probleemidega. Nende hulka kuuluvad aastaaruannete esitamata jätmine, kohustuslike deklaratsioonide ignoreerimine, raamatupidaja puudumine „sest pole midagi arvestada”, dokumentide kaotamine ja ametliku kirjavahetuse ignoreerimine.

Nendel vigadel on üks ühine joon: need ei too kaasa vahetuid sanktsioone, kuid kogunevad peaaegu alati ja avalduvad aasta või kahe jooksul trahvide, blokeeringute ja piirangute vormis.

Isegi „null” ettevõte vajab tuge

Tegevuseta ettevõtte toetamine ei ole seotud numbrite või optimeerimisega. See on seotud kontrolli, formaalsete nõuete täitmise ja ettevõtte hea õigusliku seisundi säilitamisega. Minimaalne toetus võimaldab vältida vigu, reageerida kiiresti päringutele ja säilitada paindlikkuse tulevaste äriprojektide käivitamiseks.

Eestis ei tähenda majandustegevuse puudumine kohustuste puudumist. Niikaua, kui ettevõte on registreeritud, peab ta täitma õiguslikke nõudeid, sõltumata oma käibest, tegevusest või omanike plaanidest. Nende nõuete täitmata jätmine toob peaaegu alati kaasa probleeme, mis on oluliselt kallimad kui regulaarne põhitugi.

Ettevõtjatele tähendab see olulist tõde: passiivset äriühingut tuleb ikkagi jälgida. Siin mängib raamatupidamine olulist rolli, isegi kui tundub, et „pole midagi teha”.